Finally the morning came, I had not gotten much sleep and I would have killed for shower by now. Eleven o'clock flight check in should have started at 9, I get there and the news is that the weather is sill bad and more news to follow at 10. 10 rolls around and they ask me to stay in line after I have tried to explain them that I'm standby. Allright so I go and stand in the line as instructed, after standing in line for an hour they inform me that as I'm standby I need to wait till everybody is checked in and then go to the counter. Aaagh - so now you tell me that. Last person checked in at 11:23, so I rush to the line - there are still 3 people in front of me and 2 behind me when they announce that the counter is closed as the time is way past the departure time. Ou I wanted to scream. The line was moving so slow and it seemed that half of the check in ladies had no idea what they were doing as one of the managers was running between them all the time. So I asked them whose fault it is that they were not able to check everybody in in time - aaaargh, ridiculous.
Then they inform the last 6 poor souls that the weather is still bad and the whole flight might get canceled anyways so we should just wait. So we wait. All this waiting is so tiring and nerve wrecking. An hour later they still start to check us in. We are all standbys and luckily we all get on the plane.
Plane ride to Hong Kong was very bumpy, once we get above the city our pilot informs us that the traffic is very busy and we will be landing in one hour - so whole extra hour of circling in the air above the city, fun huh? Luckily 30 minutes later he announced that we will be landing shortly. The landing though was one of the worst ones I've experienced ever. During landing there was looots of free falling and then lots of shaking. At some point the plane was in free fall and at the same time shook so heavily that I was sure it would snap in half soon. My heart rate jumped to 200 for quite some time :) And the landing took forever! But we made it. Once we landed the plane I was the skies in the distance - it was all dark gray and looked evil, winds were strong as well and it was raining, I guess the severe weather has not yet passed.
Yeh. So I was in Hong Kong finally. I have learned by now to check everything twice and then one more time and then cross check again just in case. So I found the Finnair counter and asked them to review my booking for tomorrow. The guy sits and stares at the computer for the longest time with a puzzled face. Finally he informs me that there is a booking, but it is not confirmed. So I ask him to confirm it (whatever it means) and he tells me that it is not possible, because my ticket is not valid anymore. My ticket was unchangeable one and it was with yesterdays date. Oh uh. So I ask him for advice of what I should do now, he suggests me to turn to Vietnam Airlines as they are responsible for that. And the whole time I don't really understand how can I have a half made booking without a ticket :) As he gets tired of trying to explain me the complicated ticketing system of the airlines he makes some phone calls and stares at the computer screen and then announces that all is good for my check in tomorrow morning. Ahum, snap and all ready? I'm a bit skeptical, but I don't have any strength nor will to argue with anybody anymore. So I give up, we'll see tomorrow morning what will happen.
Now I just want to munch on the chocolate I bought and rest for a bit. I'm so sad that I'll be missing a whole day of my vacation, it was planned for getting many things arranged before heading to work, won't happen now :( I guess I need to sacrifice my weekend for the tasks now :(
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Meeldetuletuseks nats ajalugu:)
Vietnami sõda (1959–1973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas:
• 1946–1954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel
• 1964–1973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega.
Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda.
Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Richard Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist. 1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad.
o
II etapp: Vietnami sõda 1964-1973
Khe Sanh piiramine.
Langevarjud varustusega ameerika sõduritle.
Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks. Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada.
Sõjas osalesid:
• Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk
• Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased.
Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid omakorda punahiinlased ja venelased (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid). Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika, mille käigus ei pääsnenud ameeriklaste tehniline ülekaal maksvusele (sama probleemiga olid venelased kimpus Afganistanis ja Tšetšeenias).USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid).
Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega.
1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. 1975.aastal olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga). Saigon (kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975.
III etapp
Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid.
Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud. Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 – 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodžas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus – sotsialistlikud riigid omavahel sõjas.
Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul: doominoteooria kippus täide minema (kommunistid tulid lisaks Lõuna-Vietnamile võimule ka Laoses ja Kambodžas). NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas. USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök. Kaasnes USA maine langus maailmas. NSV Liidu mõju suurenes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttuv aliti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni.
Vietnami sõda oli Ronald Reagani arvates ainult üks sündmus vabaduse ja totalitaarse riigikorra vahelisest järjepidevast võitlusest. Vietnami sõja tragöödia ei seisnenud Reagani meelest mitte ameeriklaste osalemises, vaid faktis, et USA lasi kommunistidel võita.
Eestlastest võttis Vietnami sõjast osa kindral Aleksander Einseln 1965–1966 ja 1971–1972 USA vägede koosseisus.
Ho Chi Minhi rada
Ho Chi Minhi rada oli maantee, mida mööda toimetati Vietnami sõja ajal kommunistliku Põhja vägedele sõjamoona vaatamata selle pidevale ründamisele Lõuna ja USA vägede poolt. Osaliselt kulges rada ka läbi Laose, kuhu USA heitis 2 miljonit tonni pomme, püüdes ebaõnnestunult neid radu läbimatuteks muuta.
mida ma otsin, aitah
Post a Comment